City_search_magnifier
 
Holland
  • Jaga:
  • Saada sõbrale

Holland

 

Eestikeelse giidiga ringreis "Holland - tulbid, tuuleveskid ja lilleparaad" 22. - 26. apr 2022 >>

Pealinn: Amsterdam
Valitsus: konstitutsiooniline monarhia
Raha: Euro (EUR)
Pindala: 41 543 km²
Rahvaarv: 17,28 milj (2019)
Keel: hollandi, friisi, inglise
Religioon: rooma katoliku, protestantism, islam
Ajavöönd: GMT+1

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi koosseisu kuuluvast maast. Holland moodustab koos Curacao, Aruba ja Sint-Maarteniga Madalmaade kuningriigi. Riigi nimi tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest. Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents asub Haagis, mis on suuruselt kolmas linn. Maailma suurimad sadamad asuvad Rotterdamis, mis on suuruselt teine linn Hollandis. 

Ajalugu

Karl V valitsemise ajal, mil ta oli Saksa-Rooma keiser ja Hispaania kuningas, kuulusid Madalmaad tema võimu alla. Hispaania valitseja Felipe II ajal, 1568. aastal, toimus Madalmaades keskvalitsuse vastane ülestõus, mida nimetatakse Hollandi iseseisvussõjaks ehk Kaheksakümneaastaseks sõjaks. Aastal 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed provintsid Utrechti liidu. Seda lepingut peetakse Hollandi riigi asutamiseks ka tänapäeval. 26. juulil 1581. aastal allkirjastati iseseisvusdeklaratsioon ja Hollandi Vabariik kuulutati formaalselt iseseisvaks. Majanduslik õitseng kestis 17 .sajandini. Alates 1795. aastast langes põhjaosa uuesti võõrvõimu (Prantsusmaa) alla, mis lõppes alles pärast Napoleoni kaotust Waterloo lahingus 1815. aastal. 1815. aasta Viini kongressi tulemusena moodustati Madalmaade Kuningriik. 

Geograafia

Loode-Euroopas asetsev Holland (ametliku nimega Madalmaade Kuningriik) on pindalalt võrreldav Eestiga, kuid asustustihedus on rohkem kui kümme korda suurem. Holland jaguneb kaheteistkümneks provintsiks. Madalmaade Euroopa osa koos ülemere territooriumitega Kariibi meres moodustavad Madalmaade kuningriigi. Lõunas kulgeb maismaapiir Belgia ja idas Saksamaaga. Põhjast ja läänest piirab riiki Põhjameri. Merepiir on Taani, Norra ja Suurbritanniaga. Riigi hollandikeelne nimi Nederland (madal maa) viitab sellele, et suur osa (26%) territooriumist jääb merepinnast madalamale. Üle poole territooriumist on kaitstud ulatusliku tammide ja kaitsevallide võrgustikuga. 

Kliima 

Hollandis on parasvöötmele iseloomulik kliima, koos sooja ja pilvise suvega  ja suhteliselt leebe talvega. Talv on sademete rohkem kui suvi. Rohkem sajab oktoobris ja novembris, vähem aprillis. Talve keskmine temperatuur püsib 2 °C kraadi juures, suvel on keskmine temperatuur 19°C. Suved on soojad ja pilvised, sageli sajused.

Rahvastik

Hollandlased on germaani rahvas, kes on kujunenud friisi, saksi ja frangi hõimudest. Hollandi rahvaarv on 17,28 miljonit. Holland on üks Euroopa tihedamalt asustatud riike maailmas. Ligemale 12% rahvastikust on võõramaist päritolu. Välismaalasi on 4% elanikkonnast. Eeldatav eluiga on meestel 77,5 ja naistel 81,9 aastat. 

Kombed ja inimesed

Hollandlased on pigem tõsised, kuid sõbralikud ja avatud, huvitudes erinevatest kultuuridest. Nad on mererahvas, kes armastavad loodust ja on avatud teistele kultuuridele, nad on väga külalislahked. Nende kultuuris on võtmesõnaks konsensus. Innovatsioone väärtustatakse rohkem kui traditsioone. Tavad ja identiteet muutuvad multikultuurses ühiskonnas koos arenguga. 

Rahvusköök

Traditsioonilises Hollandi köögis domineerivad kala, mereannid, liha ja köögiviljad. Populaarsemate hollandi roogade hulka kuuluvad näiteks:

stamppot – kartulipudru ja juurviljade segu vorstikestega, mis sisaldab sibulaid, porgandit, kaalikat;
snert – tihke hernesupp, serveerituna rukkileiva ja peekoniga, mis on peaasjalikult talvine kehakinnitus;
poffertjes – pisikesed magusad pannkoogid, umbes 3- sentimeetrise läbimõõduga;
patatje oorlog – friikartulid majoneesi, pähklivõi ning hakitud sibulaga;
Hollandse Nieuwe – värske heeringas hakitud sibulaga (või ka ilma sibulata);
kroketten – friteeritud liha-, kreveti- või juustukroketid (juustukroketeid kutsutakse ka kaassouffle);
bitterballen – vürtsikamat sorti kroketid või friteeritud kartulikuulid;
tosties – grillitud singi- ja juustuvõileivad, mis kirjelduse järgi ei tundugi midagi erilist, kuid uskuge, sulavad suus;
capucijners met spek – oad peekoniga. Hollandlased armastavad väga ube ja neid võib lisandina leida paljude roogade juures.

Armastatud joogiks on jenever (Hollandi džinn). Bessenjenever on hollandi pubis oluline jook- see on mustsõstradžinn, mida peab maitsma. Kergema joogi tarbijad saavad tänavakohvikust värskendava kase- või vahtramahla.

Keel

Hollandi keel (hollandi keeles nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel ja seda kõneleb enamus elanikest. Ametliku keele staatuses on friisi keel (Fryslan), mida räägitakse Friisimaal. Lisaks tunnustatakse Madalmaades ka alamsaksi (Nedersaksisch) ning lamburgi (Limburgish) dialekte kui piirkondlikke keeli, mida kõneldakse vastavalt Twente regioonis ja Limburgi provintsi kaguosas. Ligi 70% rahvastikust räägib heal tasemel inglise keelt, kuni 59% saksa keelt ja 19% prantsuse keelt .




Viimati uuendatud 15. detsember 2021
 
Kuumad pakkumised